Parketi ujuvpaigaldusel ära unusta korralikku parkettpõranda alusvaipa

Kõik parkettpõrandad vajavad ujuvpaigalduse puhul korralikku parketi alusvaipa. Parketi alusvaibal on mitmeid tehnilisi eesmärke:

Puitparkettide ning laminaatparkettide paigaldamisel betoonist aluspõrandale on oluline neid kaitsta betoonist tuleva võimaliku liigniiskuse eest. Betoonist aluspõrandale paigaldades peaks alusvaibal olema integreeritud aluskile või selle puudumisel tuleks paigaldada eelnevalt alusvaiba alla 0,2mm paksune parketi aluskile. SPC ja LVT vinüülparkettide puhul parketi aluskile ei oma tähtsust.

Teine eesmärk on parketi alusvaibal kergete aluspõranda ebatasasuste leevendamine. Samas tuleb siiski silmas pidada, et aluspõranda tasasus peab vastama materjali paigalduseks sobilikele normatiividele e. alusvaip ei ole kindlasti antud vallas mingi imerohi. Ennem paigaldustöid tuleb aluspõranda tasasust alati kontrollida. Juhul, kui aluspõrand ei vasta normatiividele tuleb seda ennem paigaldustöödega alustamist piisavalt tasandada.

Kolmas parketi alusvaiba eesmärk on sammumüra ja löögimüra summutamine e. välistada, et põrandal liiklemine või põrandale kukkuvad esemed tekitaks ruumis liigset müra. Antud normatiivi mõõdetakse detsibillides (dB) löögimüra ning % sammumüra puhul ja mida suurem on numbriline näitaja seda parem on konkreetne alusvaip müra summutamisel.

Neljas ning üsna oluline aspekt on parketi alusvaiba survetaluvus. Survetaluvus on eriti oluline ujuvalt paigaldatavate õhukeste põrandakatete puhul nagu näiteks 4-5mm paksused SPC, LVT ning 6-7mm paksused laminaat- või spoonparketid. Antud toodetele ei ole sobilikud soodsama otsa parketi alusvahud. Näiteks, kui kasutada SPC / LVT põrandate puhul hõredat 3mm paksust alusvahtu siis toimub põrandale ning selle klikk ühendusele survet osutades alusvahu madala survetaluvuse tõttu liigne läbivajumine ning klikk ühendused võivad lahti tulla või koguni murduda. Analoogsed probleemid võivad esineda ka õhukeste 6-7mm laminaat- ja spoonparkettide puhul. Kõrge survetaluvusega alusmatti on oluline kasutada ka väikese formaadiga puit -ja laminaatparkettide puhul nagu seda on näiteks ujuvpaigaldatavad kalasaba parketid. Võimalikud liigsed aluspõranda ebatasasused lisanduvalt võimendavad viidatud probleemi. Survetaluvus mõõdetakse kilopaskalites (kPa) ning mida suurem on survetaluvuse näitaja seda paremini talub alusmatt sellele osutatavat survet. Survetaluvuse nõuded alusmatile on enamjaolt tootjate paigaldusjuhendites välja toodud ning juhul, kui kasutatud alusmati survetaluvus on viidatud vajalikust näitajast madalam siis tootjagarantii võimalike probleemide esinedes ei kehti.

Viienda aspektina tooks välja põrandaküttega põrandate puhul parketi aluskatte soojustakistuse. Õhulised ja kaalult kerged parketi aluskatted nagu näiteks valge parketi alusvaht ei ole head soojusjuhid ning omavad liigset soojustakistust. Üldjoontes kehtib reegel – mida raskem / tihedam on aluskate seda väiksem on ka selle soojustakistus. Heaks näitajaks võib lugeda kui parketi aluskatte soojustakistus on 0.01m2 × K/W.

Niiskustõkke kilega alusmatti kasutades tuleb üle ulatuv niiskustõkkekile järgneva rea peale paigaldada ning ühenduskohad on soovitav omavahel teipida. Kindlasti tuleb jälgida, et alusmatt ise ei kattuks kuna see põhjustab aluspõranda ebatasasust. Soovitav on alusmatt paigaldada lisaks põrandale ca. 1cm ülekattega seinale kuna nii kaitsete liigniiske betooni korral põrandakattematerjali ka seinte äärsetes alades.