Ennem plaatide soetamist soovitame sõltuvalt paigalduse asukohast kontrollida toote kulumis- ja libastumiskindlust.
Kulumiskindlust ning selle sobivust vastavalt soovitatavale paigalduse asukohale saab kontrollida glasuuritud plaatidele PEI skaala järgi ning läbimassplaatidel on antud skaalaks Mohs.
PEI skaala glasuuritud plaatidele
PEI skaala näitab glasuuritud plaatide pinna võimet vastu pidada sellel toimuvale pidevale liiklusesele olenevalt kasutuskohast. Sisuliselt näitab antud skaala vastupidavust abrassiivsele kulumisele mida põhjustab mustus / liiv plaadi pinnal olenevalt nö. liikluse intensiivsusest ja asukohast. Samuti võetakse antud skaala puhul arvesse võimalike kriimude teket, mis on põhjustatud plaadi pinnal olevate esemete / seadmete liigutamisest. Antud skaala järgi on glasuuritud portselanplaatide vastupidavus liigitatud 5 kategooriasse:
PEI I – plaadid pindadele, kus on vähene liiklus ning pinnad ei puutu kokku mustusega, mis tekitab abrasiivset kulumist, nt magamistoad ja vannitoad.
PEI II – plaadid aladele kus toimub kerge liiklus. Plaadid puutuvad kokku kodukasutuses madalast kuni keskmise intensiivsusega liiklusega / mustusest tingitud abrasiooniga. Sobilik näiteks elutubadesse. Peaks eksisteerima sissepääsudele eelnevalt puhastusalad. Pole soovitav lahendus juhul, kui omate koduloomi, kes toovad ruumidesse karvkattes mustust ja liiva.
PEI III – plaadid elutubadesse keskmise kuni kõrge liiklusega. Antud plaadid on keskmise kulumiskindlusega ja sobivad kodukasutuses hästi enamus aladesse nt. sissepääsud, koridorid, köögid, eluruumid jne.
PEI IV – Plaadid keskmise intensiivsega liiklusega ühiskondlikele aladele. Sobilik kasutamiseks restoranides, kaubanduspindael, kontorites jne.
PEI V – Plaadid eriti intensiivse liiklusega aladele, nt kaubanduskeskused, koolid, lennujaamad, tehased jne.
Kuigi PEI I ja II on on ideeliselt on antud skaala järgi lubatud kodukasutuses kasutada ka vähese kasutusintensiivsusega põrandatel soovitame antud lahendusi pigem kasutada seinte katmisel. Seda puhtalt lähtudes asjaolust, et plaatide paigaldus on üsna kulukas, töömahukas ning tolmune ettevõtmine. Materjalide maksumus, teenuse kulu ja aeg mis kulub peaks olema mõistlikus tasakaalus.
Mohs skaala glasuurimata läbimassplaatide kriimustuskindluse määramiseks.
Mohs skaala hindab sisuliselt erinevate materjalide kriimustuskindlust skaalal 1(talk) kuni 10 (teemant). Glasuurimata läbimassplaatide vastupidavus võimalikele kriimustustele vastab MOHS skaala järgi tulemusele 7. Tulemus 7 antud skaala järgi tähendab, et läbimassplaati kriimustavad edukalt 3 materiali ehk topaas, korund ja teemant. Antud info põhjal võib järeldada, et tegu on kriimustustele väga vastupidava materjaliga. Samas tasub silmas pidada eriolukordi, kus esema eriti kõrge surve/mass ja vähene kokkupuutepind võivad muuta asjaolu.
Platide libastumiskindlus.
Toome siinkohal välja 2 peamist libastumiskindluse klassi ning nende sobivuse vastavalt kasutuse asukohale.
DIN51330 normatiiv libastumiskindluse klassidega R9-R13
Plaadid jagunevad DIN51330 normatiivi järgi libastumiskindluse klasside järgi vahemikku R9 kuni R13. Antud klassid näitavad milline kaldenurk on ohutu õliga kaetud plaadi pinnal jalanõudega liikumiseks või seismiseks. Antud klasse vaadeldi varemalt valdavalt vaid ühiskondlike ruumide puhul aga tänapäeval lähtutakse tihti ka kodukasutuses sisetingimustes esikusse, kööki, vannitubadesse kasutatavate põrandaplaatide või välistingimustes kasutatavate terrassi, trepi jne. plaatide valikul antud klassifikatsioonist.
R9: antud plaadid omavad madalat libastumiskindlust. Ohutu kaldenurk plaatidel jalanõudes astumiseks või seismiseks on kuue ja kümne kraadi vahel. Kodukasutuses sobivad R9 libastumiskindlusega plaadid kasutamiseks kuivades ruumides nagu elu- ja magamistoad.
R10: keskmine libastumiskindlusega plaadid. Ohutu kaldenurk plaatidel jalanõudes astumiseks või seismiseks on 10 ja 19 kraadi vahel. R10 plaate peetakse ohutuks pindadel, mis puutuvad kokku kõrge õhuniiskusega või pritsmetega nagu näiteks trepid, laoruumid, fuajeed, laborid jne. Kodukasutuses on sobilik kasutamiseks põrandatel vannitoas, köögis, esikus või garaažis.
R11: ohutu kaldenurk jalanõudes astumiseks või seismiseks on 19 ja 27 kraadi vahel. R11 libastumiskindlusega plaate võib kasutada ühiskondlikus kasutuses pindadel mille puhul on oht, et plaadi pinnale satuvad mahaloksuvad või pritsivad ained. Sobilikud kasutuskohad on suuremad köögid ning toitlustusasutuste põrandad, pesulad jne. Kodukasutuses on soovitatav kasutada R11 plaate välistingimustes pindadel nagu terrassid, trepid jne.
R12: Ohutu kaldenurk jalanõudes astumiseks või seismiseks on 27 kuni 35 kraadi. Ruumide jaoks, kus on suuremad kalded ja kõrge libastumise oht.
R13: R13 ohutu kaldenurk jalanõudes astumiseks või seismiseks on üle 35 kraadi.
Vannitubades on piisav libastumise kindluse klass põrandatel kasutamiseks R10. Samas duširuumides võib lisanduva ohutuse tagamiseks kasutada lisatusmise kindluse klassiga R11 plaate või valida väiksema formaadiga plaadid kuna plaadi vuugid lisavad libastumise kindlust.
DIN51907 standard libastumiskindluse klassidega A, B ja C.
Lisanduvalt on levinud libastumise kindluse DIN51907 standard tähistustega A, B ja C. Antud klassid näitavad milline kaldenurk on ohutu veega kaetud plaadi pinnal paljajalu liikumiseks või seismiseks.
A: libastumiskindluse klassiga plaadid sobivad pindadele, mis saavad aeg-ajalt märjaks. Ohutu kaldenurk paljajalu astumiseks või seismiseks on 12 kuni 18 kraadi.
B: libastumiskindlusega plaate on soovitatav kasutada pindadel, mis on sageli märja pinnaga, nagu duširuumide põrandad. Ohutu kaldenurk paljajalu astumiseks või seismiseks on 18 kuni 24 kraadi.
C: libastumiskindlusega plaate on soovitatav kasutada pindadel mis on pidevalt märjad, nagu ujulate basseinide või välibasseinide äärsetel aladel ning trepidel, mis viivad basseini. Ohutu kaldenurk paljajalu astumiseks või seismiseks on üle 24 kraadi.